Kõhulahtisus ehk diarröa on sümptom, mille puhul roojamissagedus/iste on üle kolme korra ööpäevas ja/või kaasneb suurenenud rooja kogus. Kõhulahtisusega võivad sageli kaasneda kõhukrambid (sooleseina silelihaste kramplik kokkutõmme), valu alakõhus, iiveldus ja oksendamine ning palavik.

Kõhulahtisuse sagedasemad põhjused:

• viirusinfektsioonid (nn kõhuviirus)
• bakteriaalsed sooleinfektsioonid (salmonelloos)
• laktoositalumatus (piimasuhkru talumatus)
• põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, haavandiline jämesoolepõletik)
• soole ärritussündroom

Kuidas ravida?

• Lühiajaliseks raviks kõhulahtisuse puhul sobib diosmektiidipulber (Smecta), mis seob sooles mikroobe, toksiine ja sapphappeid
• vedeliku asendus (rohke vedeliku tarbimine)
• probiootikumid, aitavad taastada soole mikrofloorat

Mida menüüs vältida?

Paljud toidud raskendavad seedesüsteemi tööd ning võivad seda ka ärritada. Seetõttu tuleks vältida:

• Vürtsikaid toite, mis mõjuvad seedimisele ärritavalt.
• Praetud ja friteeritud toite – need on väga rasvarohked ja teevad olukorra hullemaks.
• Suhkrurikkaid või kunstlikke magusaineid sisaldavaid toite-jook – suhkur kipub samuti häirima soolestikus olevaid tundlikke baktereid ning osa kunstlikke magusaineid võivad olla lahtistava toimega.
• Kiudainerikkaid toite – kui muidu on kiudained seedimisele head, siis paraku kõhulahtisuse puhul ei ole nende tarbimine vajalik.
• Rasvast liha-kala

Perearsti/pereõe poole peaks pöörduma kui:

• Täiskasvanutel tekib/püsib kõrge palavik ning/või valud alakõhus.
• Lastel on tõenäolisem tekkima just vedelikupuudus. Selle märgiks on suukuivus, kaalukaotus, nutt ilma pisarateta. Imikutel kui mähe on kuiv olnud juba üle kolme tunni
• kõhulahtisus kestusega üle 2 nädala (nn krooniline kõhulahtisus)
• Väljaheites esineb verd/verekiude