Valu on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneva närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting/sümptom, mille ülesanne on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valu tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige.

Valu võib olla:

• mööduv valu – nt lööd varba ära, tegemist on kõige sagedasema valuga igapäevaelus, mis pea kunagi ei põhjusta pöördumist arsti poole.
• äge valu – nt nimmevalu, kestab päevi kuni nädalaid ja kaob reeglina märgatavalt enne koe kahjustuse tegelikku paranemist. Valu põhjus tavaliselt hõlpsalt leitav ja ravi suhteliselt lihtne (valuvaigistid, füsioteraapia jne).
• krooniline valu – kestab tavaliselt kauem kui 2-6 kuud. Siin võib olla keerukas nii valu põhjuste mõistmine kui hea ravitulemuse saavutamine, mistõttu kombineeritakse erinevaid ravimeid ja meetodeid valu vaigistamiseks.