Stress
Mis on stress?
Stress tekib, kui hindame mingit olukorda enda jaoks keeruliseks ning mille lahendamiseks võivad meil puududa võimed, teadmised või oskused. Stressireaktsioon on keha vastus täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvatele sündmustele ning olukordadele. Stress ei ole iseenesest halb, see on tavapärane keha viis kohaneda uute olukordadega ja lühiajaline stress on meile sellistes olukordades tegelikult vajalik ja abistav. Stress on pinge ja pingele peab järgnema lõdvestus. Kui stressireaktsioon on aga pikaajaline ning kehal ei ole võimalust sellest taastuda, siis võib see hakata lõpuks negatiivset mõju avaldama ja võivad tekkida erinevad kehalised ja/või vaimsed sümptomid.
Miks stress tekib?
Stress on üldiselt seotud muutustega. Lisaks negatiivsetele sündmustele võivad stressi tekitada ka positiivsed sündmused näiteks abiellumine, lapse sünd või planeeritud töökohavahetus. Kohanemisperiood kaasneb kõikide suuremate muutustega elus, mis vajavad omakorda ka lisaenergiat ning see toob enamasti kaasa ka stressireaktsiooni, mis aitab meil end sellel perioodil kokku võtta. Seetõttu on oluline mõista, et lühiajaline stress ei ole iseenesest halb ega kahjulik.
Mida teha?
Stressireaktsioon võib olla ebamugav, kuid seda täielikult oma elust eemaldada pole võimalik. Küll aga on igati kasulik õppida oma stressi tundma, seda juhtima ning hoidma endale sobival tasemel.
Esmalt tasub ennast jälgida ning tuvastada, millised olukorrad Sinu jaoks stressi tekitavad ning kuidas Sa nendele reageerid ning stressi maandada püüad. Sageli kasutavad inimesed stressi maandamiseks pikas perspektiivis kahjulikke tegevusi nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine või ülesöömine. Selle asemel tasuks aga õppida stressi maandama viisil, mis ei kahjustaks Sinu tervist. Pingeid aitab hästi maandada igasugune füüsiline aktiivsus ja erinevad lõdvestus- ja hingamisharjutused. Samuti on oluline piisavalt magada. Kaasa aitab ka parem aja planeerimine, oma muredest rääkimine ja aktiivne probleemide lahendamine.
Hingamis- ja lõõgastusharjutusi leiad näiteks Peaasi.ee lehelt: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.
https://www.youtube.com/watch?v=MoQVgJx_QN4&t=114s
https://www.youtube.com/watch?v=23K_lFus09w
https://www.youtube.com/watch?v=GQHQ7nKUUpc&t=12s
https://www.youtube.com/watch?v=ihO02wUzgkc&t=37s
Esmalt tasub ennast jälgida ning tuvastada, millised olukorrad Sinu jaoks stressi tekitavad ning kuidas Sa nendele reageerid ning stressi maandada püüad. Sageli kasutavad inimesed stressi maandamiseks pikas perspektiivis kahjulikke tegevusi nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine või ülesöömine. Selle asemel tasuks aga õppida stressi maandama viisil, mis ei kahjustaks Sinu tervist. Pingeid aitab hästi maandada igasugune füüsiline aktiivsus ja erinevad lõdvestus- ja hingamisharjutused. Samuti on oluline piisavalt magada. Kaasa aitab ka parem aja planeerimine, oma muredest rääkimine ja aktiivne probleemide lahendamine.
Hingamis- ja lõõgastusharjutusi leiad näiteks Peaasi.ee lehelt: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.
https://www.youtube.com/watch?v=MoQVgJx_QN4&t=114s
https://www.youtube.com/watch?v=23K_lFus09w
https://www.youtube.com/watch?v=GQHQ7nKUUpc&t=12s
https://www.youtube.com/watch?v=ihO02wUzgkc&t=37s