Läbipõlemine
Mis on läbipõlemine?
Läbipõlemine on füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis tekib pikaajaliste krooniliste stressitegurite tõttu töökeskkonnas. Läbipõlemise põhilised tunnused on üleväsimus, küünilisus, tunne, et ollakse ebatõhus ja ei saavutata piisavalt. Selle tagajärjel võib inimene hakata tööst vaimselt võõranduma. Üleväsimus väljendub madalas energiatasemes ja pidevas kurnatuse tundes, muuhulgas ka unetuses ja erinevates füüsilistes sümptomites. Küünilisus tähendab seda, et inimene tunneb negatiivseid emotsioone ja ärrituvust klientide ning kolleegide suhtes. Inimene ei pruugi enam tavapäraste ülesannetega hakkama saada ja see võib viia töö tulemuslikkuse vähenemiseni.
Miks läbipõlemine tekib?
Läbipõlemist seostatakse eelkõige kuue erineva riskiteguriga: ülekoormus, kontrolli puudumine, tunnustamine, suhted kolleegidega, õiglustunne ja väärtused.
Ülekoormus viib inimesed tihti selleni, et nad ei suuda enam tööandja nõudmistele vastata. Kui ülekoormus on pidev, siis kaob võimalus puhata, taastuda ja tasakaalu leida.
Kontrolli puudumine tähtsate otsuste tegemisel töökontekstis. Kui inimestel puudub auto- noomsus ja võimalus tööprotsessi mõjutamiseks, siis on see samuti oluline faktor, mis võib soodustada läbipõlemist.
Tunnustamine on samuti oluline osa, selleks et töö tulemuslikkusele kaasa aidata. Kui inimesed ei tunne, et nende panust väärtustatakse, siis mõjutab see negatiivselt nende rahulolu tööga.
Suhted kolleegidega mõjutavad töökeskkonda ka olulisel määral. Kui töökaaslaste vahelised suhted on vaenulikud, puudub usaldus ja on palju lahendamata konflikte, siis on see samuti oluline riskifaktor.
Õiglustunne on töö kollektiivis ka tähtsal kohal. Kui töötajad tunnevad, et neid ei kohelda võrdselt, siis tekitab see stressi ja rahulolematust.
Väärtustel on oluline roll motivatsiooni säilitamisel. Kui töötaja isiklikud väärtused lähevad vastuolu tööandja väärtustega, siis võib inimesel tekkida sisemine konflikt ning vajalik side tööga kaduda.
Ülekoormus viib inimesed tihti selleni, et nad ei suuda enam tööandja nõudmistele vastata. Kui ülekoormus on pidev, siis kaob võimalus puhata, taastuda ja tasakaalu leida.
Kontrolli puudumine tähtsate otsuste tegemisel töökontekstis. Kui inimestel puudub auto- noomsus ja võimalus tööprotsessi mõjutamiseks, siis on see samuti oluline faktor, mis võib soodustada läbipõlemist.
Tunnustamine on samuti oluline osa, selleks et töö tulemuslikkusele kaasa aidata. Kui inimesed ei tunne, et nende panust väärtustatakse, siis mõjutab see negatiivselt nende rahulolu tööga.
Suhted kolleegidega mõjutavad töökeskkonda ka olulisel määral. Kui töökaaslaste vahelised suhted on vaenulikud, puudub usaldus ja on palju lahendamata konflikte, siis on see samuti oluline riskifaktor.
Õiglustunne on töö kollektiivis ka tähtsal kohal. Kui töötajad tunnevad, et neid ei kohelda võrdselt, siis tekitab see stressi ja rahulolematust.
Väärtustel on oluline roll motivatsiooni säilitamisel. Kui töötaja isiklikud väärtused lähevad vastuolu tööandja väärtustega, siis võib inimesel tekkida sisemine konflikt ning vajalik side tööga kaduda.
Mida teha?
Töökoormuse reguleerimine
Vaata kriitilise pilguga üle, mitu tundi Sa nädalas töötad ja kas tööülesanded on kooskõlas Sinu pädevuse ja motivatsiooniga. Räägi vajadusel juhtkonna ja kolleegidega läbi, selleks et muudatusi teha. Mõnikord piisab ka väikestest sammudest– kui vabaneda ühest projektist või ülesandest, siis võib enesetunne ka selle abil paraneda.
Toetavate suhete loomine
Ära jää oma muredega üksi. Proovi leida toetust nii kolleegidelt kui ka lähedastelt inimestelt. Kui töösuhetes on pikaajalisi konflikte, siis hinda, kas on võimalik neid mingil viisil lahendada ja vajadusel palu abi kolleegidelt või ka vastava ala spetsialistidelt (vaimse tervise töötajad või coachid/superviisorid).
Tasakaal töö ja eraelu vahel
Pööra tähelepanu sellele, kas suudad töövälisel ajal muudele asjadele mõelda ja lõõgastuda. Kui töötad kodust, siis võimalusel eralda tööruum vaba aja ruumist. Samuti võid üle vaadata, kas on võimalik reguleerida segajaid– vaadata sissetulnud teavitusi ja elektroonilisi kirju ainult tööajal.
Pauside tegemine
Proovi tööpäeva jooksul pause teha. Isegi 5-10 minutit võib aidata, selleks et korra mõtted tööst eemale saada ja meelt puhata. Võid proovida pauside ajal ka teadveloleku harjutusi teha.
Harjutusi leiad siit: https://vaikuseminutid.ee/12-teadveloleku-nippi/
Vaata kriitilise pilguga üle, mitu tundi Sa nädalas töötad ja kas tööülesanded on kooskõlas Sinu pädevuse ja motivatsiooniga. Räägi vajadusel juhtkonna ja kolleegidega läbi, selleks et muudatusi teha. Mõnikord piisab ka väikestest sammudest– kui vabaneda ühest projektist või ülesandest, siis võib enesetunne ka selle abil paraneda.
Toetavate suhete loomine
Ära jää oma muredega üksi. Proovi leida toetust nii kolleegidelt kui ka lähedastelt inimestelt. Kui töösuhetes on pikaajalisi konflikte, siis hinda, kas on võimalik neid mingil viisil lahendada ja vajadusel palu abi kolleegidelt või ka vastava ala spetsialistidelt (vaimse tervise töötajad või coachid/superviisorid).
Tasakaal töö ja eraelu vahel
Pööra tähelepanu sellele, kas suudad töövälisel ajal muudele asjadele mõelda ja lõõgastuda. Kui töötad kodust, siis võimalusel eralda tööruum vaba aja ruumist. Samuti võid üle vaadata, kas on võimalik reguleerida segajaid– vaadata sissetulnud teavitusi ja elektroonilisi kirju ainult tööajal.
Pauside tegemine
Proovi tööpäeva jooksul pause teha. Isegi 5-10 minutit võib aidata, selleks et korra mõtted tööst eemale saada ja meelt puhata. Võid proovida pauside ajal ka teadveloleku harjutusi teha.
Harjutusi leiad siit: https://vaikuseminutid.ee/12-teadveloleku-nippi/