Depressioon
Mis on depressioon?
Depressioon on meeleoluhäire, millega võivad kaasneda väga erinevad tunded ja sümptomid, kuid põhilisteks on meeleolu langus, huvide ja rõõmu vähenemine või kadumine ning väsimus ja vähene energia. Aeg-ajalt võime kõik kogeda kurbust, apaatsust või muid negatiivseid tundeid. Need on loomulikud reaktsioonid tagasilöökidele või mingitele olukordadele, mis võivad elus ette tulla, kuid depressiooni korral ei ole tegu lihtsalt halva tuju või ajutise negatiivse emotsiooniga. Depressioon on haigus, mille korral on inimene püsivalt negatiivses meeleseisundis ning ta ei pruugi sellest ise enam välja tulla. Haigus võib hakata segama ka toimetulekut igapäevaeluga. Depressiooni korral toimuvad muutused ka aju töös ning muutub aju keemiline tasakaal.
Depressioon ei pruugi väljenduda ainult kurbuses. Esineda võib ka lisasümptomeid nagu tühjuse tunne, emotsionaalne tuimus, probleemid keskendumise ja mäluga, unehäired, langenud enesehinnang, lootusetuse ja süütunne, võivad tekkida ka probleemid suhetes ja kergesti ärritumine. Depressioon on mitmepalgeline haigus ning erinevad inimesed võivad seda kogeda väga erinevate negatiivsete sümptomite kaudu. Kui mingi meeleseisund muutub püsivaks ja hakkab inimest häirima, siis tasub sellest võimalusel kellegagi rääkida ning abi otsida.
Depressiooni korral ei pea olema esindatud kõik sümptomid, millest eelnevalt juttu oli. Kui mõni negatiivne tunne kestab kauem kui kaks nädalat ning hakkab häirima, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Mida varem depressioonile jälile saab, seda parem.
Depressioon ei pruugi väljenduda ainult kurbuses. Esineda võib ka lisasümptomeid nagu tühjuse tunne, emotsionaalne tuimus, probleemid keskendumise ja mäluga, unehäired, langenud enesehinnang, lootusetuse ja süütunne, võivad tekkida ka probleemid suhetes ja kergesti ärritumine. Depressioon on mitmepalgeline haigus ning erinevad inimesed võivad seda kogeda väga erinevate negatiivsete sümptomite kaudu. Kui mingi meeleseisund muutub püsivaks ja hakkab inimest häirima, siis tasub sellest võimalusel kellegagi rääkida ning abi otsida.
Depressiooni korral ei pea olema esindatud kõik sümptomid, millest eelnevalt juttu oli. Kui mõni negatiivne tunne kestab kauem kui kaks nädalat ning hakkab häirima, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Mida varem depressioonile jälile saab, seda parem.
Miks depressioon tekib?
Depressiooni korral mängivad rolli erinevad tegurid ning enamasti ei ole sellel ainult ühte konkreetset põhjust. Depressiooni vallandumist soodustavateks teguriteks võivad olla negatiivsed elusündmused, minevikus aset leidnud traumaatilised sündmused, madal enesehinnang, pärilikkus, pikaajaline stress, hormonaalsed muutused, mõnede ravimite kõrvaltoime, päevavalguse vähenemine, sõltuvushäired.
Mida teha?
Depressioon on raske haigus ja see ei pruugi ise üle minna. Oluline on seda märgata ja varakult abi otsida.
Küll aga on asju, mida saab ka ise enda heaks teha. Oluline on see, et Sa ei jääks üksi. Räägi oma murest usaldusväärsele inimesele. Abi võib olla ka sellest, kui hoiad ennast tegevuses: mine jalutama, osale mõnes huviringis, tee kodutöid jne. Planeeri oma päeva teadlikult vähemalt üks tegevus, mida Sulle meeldib teha. Samuti võivad aidata erinevad lõõgastus- ja hingamisharjutused. Oluline on pöörata tähelepanu oma põhivajadustele: toituda regulaarselt ja tervislikult; magada ja puhata piisavalt. Loobu alkoholist ja uimastitest, need muudavad pikas perspektiivis depressiooni ainult hullemaks.
Abi võib olla ka hariva kirjanduse lugemisest. Eneseabiks sobib hästi näiteks Paul Gilberti raamat „Võit depressiooni üle“. Oluline on aga meeles pidada, et depressioon võib olla visa, seega tasub probleemide püsimise korral pöörduda spetsialistide poole. Esimeseks kontaktiks võib olla ka perearst.
Hingamis- ja lõõgastusharjutusi leiad näiteks Peaasi.ee lehelt: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.
Küll aga on asju, mida saab ka ise enda heaks teha. Oluline on see, et Sa ei jääks üksi. Räägi oma murest usaldusväärsele inimesele. Abi võib olla ka sellest, kui hoiad ennast tegevuses: mine jalutama, osale mõnes huviringis, tee kodutöid jne. Planeeri oma päeva teadlikult vähemalt üks tegevus, mida Sulle meeldib teha. Samuti võivad aidata erinevad lõõgastus- ja hingamisharjutused. Oluline on pöörata tähelepanu oma põhivajadustele: toituda regulaarselt ja tervislikult; magada ja puhata piisavalt. Loobu alkoholist ja uimastitest, need muudavad pikas perspektiivis depressiooni ainult hullemaks.
Abi võib olla ka hariva kirjanduse lugemisest. Eneseabiks sobib hästi näiteks Paul Gilberti raamat „Võit depressiooni üle“. Oluline on aga meeles pidada, et depressioon võib olla visa, seega tasub probleemide püsimise korral pöörduda spetsialistide poole. Esimeseks kontaktiks võib olla ka perearst.
Hingamis- ja lõõgastusharjutusi leiad näiteks Peaasi.ee lehelt: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.