Enesehinnang
Mis on enesehinnang ja miks see oluline on?
Enesehinnang on laialdaselt kasutuses olev termin nii igapäevaelus kui ka psühholoogias. Enesehinnang on inimese subjektiivne arvamus iseendast ja oma väärtusest. Kui palju inimene iseennast hindab ning endale meeldib hoolimata sellest, millises olukorras ta parasjagu on. Enesehinnang väljendub ka selles, mil määral peetakse end võimeliseks tulema toime igapäevaelu väljakutsetega ning kas inimene arvab, et ta väärib olla õnnelik.
Enesehinnang mängib olulist rolli kõikides eluvaldkondades. Enesehinnang mõjutab meie otsuseid, suhteid, emotsioone ja üleüldist eluga rahulolu. Madala enesehinnangu korral kahtleb inimene enda võimetes ning teeb ka otsused vastavalt sellele. Inimene ei pruugi julgeda võtta vastu uusi väljakutseid, kuna ei usu, et suudab nendega hakkama saada. Sageli tekitab madal enesehinnang tunde, et ollakse teistest kehvem. Võivad tekkida probleemid suhetes, kuna enda vajadustega ei arvestata, neist ei julgeta rääkida ning teiste vajadusi peetakse enda omadest tähtsamaks. Inimene arvab, et ta ei väärigi midagi head. Ennast peetakse saamatuks ja väärtusetus ning pööratakse üleliia palju tähelepanu oma nõrkustele. Kahtlemine, hirm ja muremõtted võivad olla sagedased. Samuti võib madalale enesehinnagule viidata see, kui on raskusi võtta vastu positiivset tagasisidet.
Enesehinnang mängib olulist rolli kõikides eluvaldkondades. Enesehinnang mõjutab meie otsuseid, suhteid, emotsioone ja üleüldist eluga rahulolu. Madala enesehinnangu korral kahtleb inimene enda võimetes ning teeb ka otsused vastavalt sellele. Inimene ei pruugi julgeda võtta vastu uusi väljakutseid, kuna ei usu, et suudab nendega hakkama saada. Sageli tekitab madal enesehinnang tunde, et ollakse teistest kehvem. Võivad tekkida probleemid suhetes, kuna enda vajadustega ei arvestata, neist ei julgeta rääkida ning teiste vajadusi peetakse enda omadest tähtsamaks. Inimene arvab, et ta ei väärigi midagi head. Ennast peetakse saamatuks ja väärtusetus ning pööratakse üleliia palju tähelepanu oma nõrkustele. Kahtlemine, hirm ja muremõtted võivad olla sagedased. Samuti võib madalale enesehinnagule viidata see, kui on raskusi võtta vastu positiivset tagasisidet.
Miks madal enesehinnang tekib?
Enesehinnangut võivad mõjutada paljud asjaolud: vanus, tervislik seisund ja haigused (sh vaimne tervis), geenid, sotsiaalne staatus, negatiivsed mõttemustrid, füüsiline võimekus, negatiivsed kogemused lapsepõlves ja õnnetu lapsepõlv, kus vanemad või teised olulised inimesed olid üleliia kriitilised ning nõudlikud. Vaimselt või füüsiliselt väärkohtlev partner. Käimasolevad rasked ajad ja sündmused, näiteks suhte purunemine või finantsprobleemid. Diskrimineerimine ja rassism võivad samuti enesehinnangule negatiivset mõju avaldada.
Mida teha?
- Ole enda vastu lahke ja kohtle ennast nagu Sa kohtleksid oma lähedasi ja kalleid inimesi.
- Sea oma negatiivne sisekõne pidevalt kahtluse alla. Kas kõik need asjad, mille eest Sa ennast kritiseerid, vastavad tõepoolest tõele? Millised faktid seda kinnitavad? Millised lükkavad selle ümber?
- Ära võrdle ennast teistega. Kõik inimesed on erinevad oma tugevuste ja nõrkustega.
- Märka ja teadvusta oma tugevusi ja positiivseid külgi.
- Ole füüsiliselt aktiivne. Liikumine parandab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Korraga ja kohe ei pea tegema palju. Alusta vaikselt ja omas tempos. Iga väike muutus on juba samm paremuse poole.
- Sea enda vajadused prioriteediks ja väljenda neid ka teistele.
- Räägi oma murest ja tunnetest usaldusväärse inimesega.
- Praktiseeri neid nõuandeid iga päev!
Eneseabiks ja edasi uurimiseks on hea raamat näiteks Melanie Fennel „Võit madala enesehinnangu üle“ ja ka allolevad viited.