Kopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite (bronhid, kopsud) haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid haarata ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke. Tihti osutub kopsupõletik ülemiste hingamisteede ägedate viirusnakkuste tüsistuseks.

Kopsupõletiku sümptomiteks on:

• palavik
• köha
• nõrkus
• higistamine/öine higistamine
• torkiv valu rinnus sissehingamisel ja köhimisel

Kopsupõletikku saab diagnoosida kuulatlusleiu, vereanalüüsi ning rindkere radioloogilise (röntgeni) uuringu põhjal.

Enamikul jutudest ravitakse kopsupõletikku ambulatoorselt, ravi alustab perearst, haige jääb perarasti ja/või pereõe jälgimisele kuni terveks saamiseni. Kopsupõletiku ravi põhiosadeks on haiget säästev režiim (töölt vabastuse periood võib kesta ligikaudu 2-3 nädalat), põletikuvastased preparaadid (antibiootikumid) ja muud sümptomaatilised vahendid.

Sümptomaatilistest vahenditest on olulised röga lahtistavad ja eritust soodustavad vahendid nagu ravimteed, apteegi käsimüügis pakutavad rögavedeldajad jms. Kõrge palaviku korral on soovitatav kasutada lühiajaliselt palavikualandajaid (paratsetamool). Antibiootikumi mõjul langeb palavik juba 2. või 3. haiguspäeval. Kui aga terviseseisund ei parane, tuleb perearsti/pereõde informeerida, tõenäoliselt vajab ravi muutmist. Haiglaravi on vajalik raskete haigusvormide korral, samuti juhtudel, kui suukaudne ravi ei ole võimalik (neelamisraskused, oksendamine), ka sotsiaalsetel põhjustel (üksikud, eakad inimesed, kellel ei ole hooldajat). Haigus paraneb enamikul juhtudest 3-4 nädala jooksul.