Muretsemine
What is worrying?
Muretsemine ja kahtlused on elu osa ning kõik inimesed mingil määral teevad seda. On igati normaalne teatud olukordades muretseda ja ärevust tunda, kuid mõnikord võib muretsemine muutuda üleliigseks ja saada püsivaks ning kontrollimatuks elu osaks. Inimene mõtleb pidevalt välja kõige hullemaid stsenaariume, mis võib juhtuda ning peas keerlevad küsimused „mis siis kui…?“. Tüüpiline on ka kõige hullema ootamine ning selleks valmistumine.
Pidev üleliigne muretsemine võib hakata segama elu ning muutuda kurnavaks nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Pidev muretsemine võib olla ka ärevushäire sümptomiks.
Pidev üleliigne muretsemine võib hakata segama elu ning muutuda kurnavaks nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Pidev muretsemine võib olla ka ärevushäire sümptomiks.
Miks on raske muretsemist lõpetada?
Üleliigse muretsemise põhjuseks võivad olla uskumused, mis inimesel muretsemise osas on. Nimelt võib muretsemise kohta olla nii positiivseid kui ka negatiivseid uskumusi ja mõlemad võivad muretsemist hoopis säilitada.
Negatiivsed uskumused: Inimene kardab, et muretsemine on talle halb. Mõeldakse, et see ajab hulluks ja on kahjulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Kardetakse, et muretsemise üle kaotatakse kontroll ning et muretsemine ei lõppe kunagi. Hakatakse muretsema muretsemise pärast.
Positiivsed uskumused: Inimene usub, et muretsemine aitab vältida halbu asju, valmistab teda halvimaks ette, hoiab ära probleeme ning aitab leida lahendused. Inimene võib arvata, et muretsemine on vastutustundlik tegevus ning hea viis, kuidas negatiivseid sündmusi ja vigu vältida.
Muretsemisest võib olla raske loobuda, kui inimene arvab, et see viib lahendusteni ning täidab positiivseid eesmärke. Kui inimene taipab, et muretsemine ise on probleem, mitte lahendus, saab hakata seda taas kontrollima.
Negatiivsed uskumused: Inimene kardab, et muretsemine on talle halb. Mõeldakse, et see ajab hulluks ja on kahjulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Kardetakse, et muretsemise üle kaotatakse kontroll ning et muretsemine ei lõppe kunagi. Hakatakse muretsema muretsemise pärast.
Positiivsed uskumused: Inimene usub, et muretsemine aitab vältida halbu asju, valmistab teda halvimaks ette, hoiab ära probleeme ning aitab leida lahendused. Inimene võib arvata, et muretsemine on vastutustundlik tegevus ning hea viis, kuidas negatiivseid sündmusi ja vigu vältida.
Muretsemisest võib olla raske loobuda, kui inimene arvab, et see viib lahendusteni ning täidab positiivseid eesmärke. Kui inimene taipab, et muretsemine ise on probleem, mitte lahendus, saab hakata seda taas kontrollima.
Mida teha?
1. Pane paika igapäevane muretsemise aeg. Vali aeg ja koht, millal sa võid segamatult muretseda. See võiks olla igapäevaselt sama aeg ja koht, kuid mitte vahetult enne magama minekut. Muretsemiseks mõeldud ajal ja kohas võid sa muretseda ükskõik mille pärast. Ülejäänud päev on aga mure-vaba aeg.
Kui muremõtted tulevad ka muul ajal, siis kirjuta need kiirelt üles ning tule nende juurde tagasi oma muretsemise ajal. Meenuta endale, et sul on muretsemise aeg, mil saad nende mõtetega tegeleda ning praegu pole vaja selle peale enam mõelda.
Oma muretsemiseks mõeldud ajal, käi see päeva jooksul tekkinud murede list üle ning vaata, millised mõtted sind veel murelikuks teevad ja mõtle nende üle siis. Pea kinni muretsemiseks määratud ajast!
2. Erista selliseid muresid, mida saad lahendada nendest, mida sa ei saa lahendada. Kui su mure on selline, mis on sinu võimuses lahendada, siis otsi võimalikke lahenduskäike ja asu tegutsema.
Sageli on liigse muretsemisega kimpus olevate inimeste mured aga seotud ennustamatusega. Asjad, mille üle muretsetakse ei olegi sellised, mida saaks kuidagi ise kontrollida. Muretsedes püütakse elu rohkem kontrollida ja ennast kõigeks ette valmistada. Probleem on aga selles, et see ei tööta. Muretsemine ei muuda elu kohkem ette ennustatavaks. See hoopis röövib rahu ning võime nautida käesolevat hetke, kus võib parajasti hoopis midagi toredat toimuda.
3. Katkesta oma muretsemise nõiaring mingi tegevusega. Mine jalutama või jooksma. Füüsiline aktiivsus aitab ärevust ja muretsemist hästi maandada.
4. Aidata võivad ka lõõgastus- ja hingamisharjutused. Nende kohta leiad rohkem infot siit: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.
https://www.youtube.com/watch?v=MoQVgJx_QN4&t=114s
https://www.youtube.com/watch?v=23K_lFus09w
https://www.youtube.com/watch?v=GQHQ7nKUUpc&t=12s
https://www.youtube.com/watch?v=ihO02wUzgkc&t=37s
Muretsemine võib viia ka ärevushäireni. Ärevuse kohta saad rohkem lugeda ärevuse infolehest.
Kui muremõtted tulevad ka muul ajal, siis kirjuta need kiirelt üles ning tule nende juurde tagasi oma muretsemise ajal. Meenuta endale, et sul on muretsemise aeg, mil saad nende mõtetega tegeleda ning praegu pole vaja selle peale enam mõelda.
Oma muretsemiseks mõeldud ajal, käi see päeva jooksul tekkinud murede list üle ning vaata, millised mõtted sind veel murelikuks teevad ja mõtle nende üle siis. Pea kinni muretsemiseks määratud ajast!
2. Erista selliseid muresid, mida saad lahendada nendest, mida sa ei saa lahendada. Kui su mure on selline, mis on sinu võimuses lahendada, siis otsi võimalikke lahenduskäike ja asu tegutsema.
Sageli on liigse muretsemisega kimpus olevate inimeste mured aga seotud ennustamatusega. Asjad, mille üle muretsetakse ei olegi sellised, mida saaks kuidagi ise kontrollida. Muretsedes püütakse elu rohkem kontrollida ja ennast kõigeks ette valmistada. Probleem on aga selles, et see ei tööta. Muretsemine ei muuda elu kohkem ette ennustatavaks. See hoopis röövib rahu ning võime nautida käesolevat hetke, kus võib parajasti hoopis midagi toredat toimuda.
3. Katkesta oma muretsemise nõiaring mingi tegevusega. Mine jalutama või jooksma. Füüsiline aktiivsus aitab ärevust ja muretsemist hästi maandada.
4. Aidata võivad ka lõõgastus- ja hingamisharjutused. Nende kohta leiad rohkem infot siit: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.
https://www.youtube.com/watch?v=MoQVgJx_QN4&t=114s
https://www.youtube.com/watch?v=23K_lFus09w
https://www.youtube.com/watch?v=GQHQ7nKUUpc&t=12s
https://www.youtube.com/watch?v=ihO02wUzgkc&t=37s
Muretsemine võib viia ka ärevushäireni. Ärevuse kohta saad rohkem lugeda ärevuse infolehest.