Diabeet (suhkruhaigus) on energia ainevahetushäire, mis põhineb veresuhkrut reguleeriva hormooni, insuliini, absoluutsel või suhtelisel defitsiidil. Selle põhjuseks võib olla:

• kõhunäärme puudulik insuliini tootmine
• insuliinresistentsus

Diabeeti põeb keskmiselt 6,4% maailma rahvastikust, eestalstest 7,9% (2009).

Haigusele on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv veresuhkru sisaldus veres. Diabeeti liigitatakse:

• I tüübi diabeet e. Insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel
• II tüübi diabeet e. Insuliinsõltumatu diabeet nn elustiili haigus. Põhjuseks insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused
• rasedusaegne e. Gestatsiooni diabeet. Põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
• sekundaarne diabeet (mõne muu haigusega kaasnev). Näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire

85-95% kõigist diabeetikutest põevad II tüübi diabeeti. Normaalseks loetakse veresuhkrutase tühjakõhuga alla 6,0 mmol/l. II tüübi diabeet võib jääda aastateks märkamatuks ning haigus diagnoositakse alles juhusliku vereanalüüsi või juba väljakujunenud tüsistuse alusel.

Võimalikule diabeedile viitavad sümptomid:

• pidev janu ja suukuivus
• sage urineerimine
• väsimus/jõuetus
• pidev nälg
• ootamatu kaalulangus
• aeglaselt paranevad haavad
• korduvad infektsioonid e. põletikud
• ähmane nägemine/nägemise hägustumine

Diabeet vajab regulaarset igapäevast ravi. Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid tüsistusi/haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus.

Diabeedi tüsistusteks on:

• südameveresoonkonna kahjustused
• jalgade kahjustused
• silmapõhjade kahjustused
• impotentsus
• neerukahjustused
• närvikahjustused (neuropaatia)

Mitte diabeeti põdevad inimesed peaks perearsti või pereõe poole pöörduma kui tekib kahtlus kõrgenenud veresuhkrule, arvestades eelpool toodud diabeedile viitavaid sümptome.